1.1. Meediamajanduse alused
Õpitulemused
Õpilane
- omab ülevaadet meediakeskkonnast ja selle osadest;
- on tutvunud meediamajanduse põhiprotsessidega ja mõistab oma osa neis;
- nimetab faktoreid, mis võivad mõjutada meediakanali sisu;
- on kursis meediaprotsesse reguleeriva seadusandluse ja eneseregulatsiooni mehhanismidega.
Õpisisu
Internetis leidub suur valik erinevad infokanaleid ja kommunikatsiooniplatvorme. Digikanalite sisu reguleerib valik erinevaid regulatsioone, kokkuleppeid ja piiranguid ning ennekõike eneseregulatsioon ja eetiline taust. Nendest lähtumine varieerub kanalite lõikes oluliselt ning silmas tuleb pidada ka meedia jätkuvat hübridiseerimist ning auditooriumi segmenteerumist.
Üha enam mõjutab sisu ka muutuv ajakirjanduse majandusmudel ning arenevad tehnilised lahendused ning auditooriumi ootused ajakirjandusele.
Infokanaleid saab sisu ja formaadi koosmõju põhjal jagada mitmetesse kategooriatesse. Üks võimalik näide:
– traditsionaalsete ajakirjandusväljaannete uudisteportaalid (ERR, Postimees, Delfi, Õhtuleht jne);
– hobilehed;
– maailmavaate portaalid (Objektiiv, Rahvuslane, feministeerium);
– erakondade uudistesaidid (uueduudised, eestiuudised, vabaduudised, kesknädal);
– erialaekspertide blogid (poliitika.guru, propastop, rahajutud);
– üksikisiku blogid (poliitikute blogid, ekspertide blogid, moe ja ilu blogid jne);
– propagandaväljaanded (Sputnik, Baltnews, Baltija);
– nalja ja pilalehed (lugejakiri, pilkaja, torkaja);
– sotsiaalmeedia platvormid.
Kasulikud viited:
http://eall.ee/eetikakoodeks.html
https://www.riigiteataja.ee/akt/109012018008?leiaKehtiv
1.2. Algoritmid ja personaliseeritud sisu
Õpitulemus
- Õpilane teab profileerimise põhialuseid ja nende mõju kuvatavale sisule; toob näiteid personaliseeritud otsingutulemuste ja turundussõnumite kohta.
Õpisisu
Inimese digitaalne jalajälg.
Inimeste digitaalsest käitumis- ja tarbimisharjumisest on huvitatud suures plaanis kõik internetis tegutsejad, olgu selleks siis digiväljaanded, e-poed, meelelahutuskeskkonnad, aga ka avaliku sektori asutused.
Käitumisharjumuse jälgimise eesmärgid varieeruvad keskkondade funktsioonidest lähtuvalt ning andmeid kogutakse alates keskkonna enda funktsionaalsuse parandamisest, kaubandusliku tarbijakäitumise paremast mõistmisest, kuni poliitilise profileerimiseni eesmärgini välja.
Andmete kogumise tehnikad – isikustatud ja isikustamata andmed, küpsised, kasutajate registreerimine, sotsiaalmeediakeskkondade kasutajaprofiili andmed, nende ristkasutus, kliendikaardid kaubanduses, nutikellad, spordiäpid jne.
Informatsioonitulv ja seda ohjav algoritm. Algoritmid ei ole iseenesest ei halvad ega head. Tegemist on tehnilise vahendiga, et kaitsta oma kasutajaid infoülekülluse eest.
Suurandmed, algoritmid ja ennustav analüüs.
Kasulikud viited:
https://tehnika.postimees.ee/4446025/facebooki-andmeskandaal-koik-mida-me-sellest-praeguseks-teame
https://en.wikipedia.org/wiki/Cambridge_Analytica
https://en.wikipedia.org/wiki/Predictive_analytics
https://digi.geenius.ee/teemad/algoritm/
1.3. Integreeritud turunduskommunikatsioon
Õpitulemus
- Oskab märgata kommerts/makstud sisu, saab aru selle toimimise põhimõtetest ja taotlustest ning leiab selle kuvamise põhjused.
Õpisisu
Mida kogenum on inimene, seda raskem on tema käitumist mõjutada. Tulemuse saavutamiseks läheb vaja järjest keerukamaid võtteid inimeste tarbimisharjumuste suunamiseks ning üha laiaulatuslikumat kohalolu kõikvõimalikes kanalites.
Valik samaaegselt ja kihiti kasutatavaid mõjutustehnikaid, mille kaudu püütakse inimeste tarbimisharjumusi suunata:
– reklaam massimeedias ja avalikus ruumis;
– sisuturundus meediakanalites;
– suhtekorraldus;
– üritusturundus;
– tootepaigutus;
– sponsorlus;
– tarbijamängud;
– lojaalsusgrupid ja -programmid;
– mõjuisikud.
Kasulikud viited:
https://novaator.err.ee/861390/teadlane-selgitab-miks-ajakirjanduse-pahe-roomuga-reklaami-loetakse
https://www.err.ee/654762/kas-sein-aripaeva-toimetuse-ja-reklaamimeeste-vahel-peab
https://en.wikipedia.org/wiki/Product_placement
https://www.err.ee/580695/pullerits-sisuturundus-ei-rikasta-ajakirjandust
https://www.err.ee/580643/tv3-muub-seitsmestesse-uudistesse-hinnakirja-alusel-uudislugusid
https://www.err.ee/614649/kaarel-talvoja-mis-on-eesti-sisuturunduses-valesti
1.4. Inimene sotsiaalmeedias, meedias ja väljaspool meediat
Õpitulemus
Õpilane
- oskab kirjeldada vahetu ja vahendatud suhtlemise eripärasid;
- on kursis tehnoloogilise determineerituse põhimõttega,
- analüüsib kriitiliselt oma meediakäitumist ja kohandab seda vastavalt olukorrale
Õpisisu
Igapäevane suhtluskontaktide arv üha kasvab, kuid vahetu suhtluse osakaal järjest kahaneb. Suhtluskanalid ja nende iseärasused kommunikatsiooni kujundamisel. Avatud, suletud ja varjatud netikogukonnad.
Sõbrad, tuttavad ja võhivõõrad sotsiaalmeedia igapäevasuhtluses. Sotsiaalmeedia grupid, persoonid ja libapersoonid.
Ühepoolne suhtlus, dialoog ning näiline kahekõne. Suhtlusmullid, nendes valitsev maailmavaateline piiratus ja ühetaolisuse kontsentreerumine. Päri ja vastuvoolu sõnumite vastuvõtt, mõju inimesele ja maailmatunnetusele.
Sotsiaalmeedia kaaskondsete mõju maailmavaate ja tõekspidamiste kujunemisele, nende roll ja personaalsus.
Trollimine, vaenamine, vihakõne, laetud teemad ning reaktsioon nendele. Stereotüübid.
Vahetu ja vahendatud suhtluse kombineerimine, suhtlusmodaalsuste arv ja osakaal.
Kasulikud viited:
https://arvamus.postimees.ee/6486770/kas-kevin-oskar-ja-oksana-tahavad-mojutada-meie-valimisi
https://novaator.err.ee/256972/facebooki-vaadete-kajakambri-taga-on-kasutajad
https://www.err.ee/647828/ben-nimmo-kaksteist-viisi-kuidas-tunda-ara-bot-i