1.1. Meediamajanduse alused

Õpitulemused

Õpilane

  • omab ülevaadet meediakeskkonnast ja selle osadest;
  • on tutvunud meediamajanduse põhiprotsessidega ja mõistab oma osa neis;
  • nimetab faktoreid, mis võivad mõjutada meediakanali sisu;
  • on kursis meediaprotsesse reguleeriva seadusandluse ja eneseregulatsiooni mehhanismidega.

Õpisisu

Internetis leidub suur valik erinevad infokanaleid ja kommunikatsiooniplatvorme. Digikanalite sisu reguleerib valik erinevaid regulatsioone, kokkuleppeid ja piiranguid ning ennekõike eneseregulatsioon ja eetiline taust. Nendest lähtumine varieerub kanalite lõikes oluliselt ning silmas tuleb pidada ka meedia jätkuvat hübridiseerimist ning auditooriumi segmenteerumist.

Üha enam mõjutab sisu ka muutuv ajakirjanduse majandusmudel ning arenevad tehnilised lahendused ning auditooriumi ootused ajakirjandusele.

Infokanaleid saab sisu ja formaadi koosmõju põhjal jagada mitmetesse kategooriatesse. Üks võimalik näide:

– traditsionaalsete ajakirjandusväljaannete uudisteportaalid (ERR, Postimees, Delfi, Õhtuleht jne);

– hobilehed;

– maailmavaate portaalid (Objektiiv, Rahvuslane, feministeerium);

– erakondade uudistesaidid (uueduudised, eestiuudised, vabaduudised, kesknädal);

– erialaekspertide blogid (poliitika.guru, propastop, rahajutud);

– üksikisiku blogid (poliitikute blogid, ekspertide blogid, moe ja ilu blogid jne);

– propagandaväljaanded (Sputnik, Baltnews, Baltija);

– nalja ja pilalehed (lugejakiri, pilkaja, torkaja);

– sotsiaalmeedia platvormid.

Kasulikud viited:

http://eall.ee/eetikakoodeks.html

https://www.riigiteataja.ee/akt/109012018008?leiaKehtiv

1.2. Algoritmid ja personaliseeritud sisu

Õpitulemus

  • Õpilane teab profileerimise põhialuseid ja nende mõju kuvatavale sisule; toob näiteid personaliseeritud otsingutulemuste ja turundussõnumite kohta.

Õpisisu

Inimese digitaalne jalajälg.

Inimeste digitaalsest käitumis- ja tarbimisharjumisest on huvitatud suures plaanis kõik internetis tegutsejad, olgu selleks siis digiväljaanded, e-poed, meelelahutuskeskkonnad, aga ka avaliku sektori asutused.

Käitumisharjumuse jälgimise eesmärgid varieeruvad keskkondade funktsioonidest lähtuvalt ning andmeid kogutakse alates keskkonna enda funktsionaalsuse parandamisest, kaubandusliku tarbijakäitumise paremast mõistmisest, kuni poliitilise profileerimiseni eesmärgini välja.

Andmete kogumise tehnikad – isikustatud ja isikustamata andmed, küpsised, kasutajate registreerimine, sotsiaalmeediakeskkondade kasutajaprofiili andmed, nende ristkasutus, kliendikaardid kaubanduses, nutikellad, spordiäpid jne.

Informatsioonitulv ja seda ohjav algoritm. Algoritmid ei ole iseenesest ei halvad ega head. Tegemist on tehnilise vahendiga, et kaitsta oma kasutajaid infoülekülluse eest.

Suurandmed, algoritmid ja ennustav analüüs.

Kasulikud viited:

https://tehnika.postimees.ee/4446025/facebooki-andmeskandaal-koik-mida-me-sellest-praeguseks-teame

https://en.wikipedia.org/wiki/Cambridge_Analytica

https://en.wikipedia.org/wiki/Predictive_analytics

https://digi.geenius.ee/teemad/algoritm/

1.3. Integreeritud turunduskommunikatsioon

Õpitulemus

  • Oskab märgata kommerts/makstud sisu, saab aru selle toimimise põhimõtetest ja taotlustest ning leiab selle kuvamise põhjused.

Õpisisu

Mida kogenum on inimene, seda raskem on tema käitumist mõjutada. Tulemuse saavutamiseks läheb vaja järjest keerukamaid võtteid inimeste tarbimisharjumuste suunamiseks ning üha laiaulatuslikumat kohalolu kõikvõimalikes kanalites.

Valik samaaegselt ja kihiti kasutatavaid mõjutustehnikaid, mille kaudu püütakse inimeste tarbimisharjumusi suunata:

– reklaam massimeedias ja avalikus ruumis;

– sisuturundus meediakanalites;

– suhtekorraldus;

– üritusturundus;

– tootepaigutus;

– sponsorlus;

– tarbijamängud;

– lojaalsusgrupid ja -programmid;

– mõjuisikud.

Kasulikud viited:

https://novaator.err.ee/861390/teadlane-selgitab-miks-ajakirjanduse-pahe-roomuga-reklaami-loetakse

https://www.err.ee/654762/kas-sein-aripaeva-toimetuse-ja-reklaamimeeste-vahel-peab

https://en.wikipedia.org/wiki/Product_placement

https://www.err.ee/580695/pullerits-sisuturundus-ei-rikasta-ajakirjandust

https://www.err.ee/580643/tv3-muub-seitsmestesse-uudistesse-hinnakirja-alusel-uudislugusid

https://www.err.ee/614649/kaarel-talvoja-mis-on-eesti-sisuturunduses-valesti

1.4. Inimene sotsiaalmeedias, meedias ja väljaspool meediat

Õpitulemus

Õpilane

  • oskab kirjeldada vahetu ja vahendatud suhtlemise eripärasid;
  • on kursis tehnoloogilise determineerituse põhimõttega,
  • analüüsib kriitiliselt oma meediakäitumist ja kohandab seda vastavalt olukorrale

Õpisisu

Igapäevane suhtluskontaktide arv üha kasvab, kuid vahetu suhtluse osakaal järjest kahaneb. Suhtluskanalid ja nende iseärasused kommunikatsiooni kujundamisel. Avatud, suletud ja varjatud netikogukonnad.

Sõbrad, tuttavad ja võhivõõrad sotsiaalmeedia igapäevasuhtluses. Sotsiaalmeedia grupid, persoonid ja libapersoonid.

Ühepoolne suhtlus, dialoog ning näiline kahekõne. Suhtlusmullid, nendes valitsev maailmavaateline piiratus ja ühetaolisuse kontsentreerumine. Päri ja vastuvoolu sõnumite vastuvõtt, mõju inimesele ja maailmatunnetusele.

Sotsiaalmeedia kaaskondsete mõju maailmavaate ja tõekspidamiste kujunemisele, nende roll ja personaalsus.

Trollimine, vaenamine, vihakõne, laetud teemad ning reaktsioon nendele. Stereotüübid.

Vahetu ja vahendatud suhtluse kombineerimine, suhtlusmodaalsuste arv ja osakaal.

Kasulikud viited:

https://www.postimees.ee/6500404/sinise-aratuse-esimees-ruuben-kaalep-tunnistab-sotsiaalmeedias-trollimist-mina-olengi-bert-valter

https://arvamus.postimees.ee/6486770/kas-kevin-oskar-ja-oksana-tahavad-mojutada-meie-valimisi

https://novaator.err.ee/256972/facebooki-vaadete-kajakambri-taga-on-kasutajad

https://www.err.ee/647828/ben-nimmo-kaksteist-viisi-kuidas-tunda-ara-bot-i